Ida-Euroopa ämmaemandate avatud koosolek Prahas, 2012

Olles globaalselt üks Ida -Euroopa riik, siis oli meil au, uhkus ja kohustus osaleda Avatud koosolekul Ida Euroopa ämmaemandatele, kus esindasime ämmaemandaid läbi erinevate tegevusvaldkondade Eestis. Eesti Ämmaemandate Ühingut esindas Elina Piirimäe, kes andis ülevaate Eesti Ämmaemandate Ühingu rollist Eesti Vabariigis, edusammudest erinevate kutsealade seltsidega ja Eesti riigi erinevate ametkondadega tugevdamaks ämmaemandust. Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist oli ämmaemanduse õppetooli juhataja Silja Mets, kes tutvustas ämmaemandate õpet läbi aegade, õppekava arengut nii  ühiskonnast tulenevatele vajadustele kui rahvusvaheliselt reguleeritud direktiividele ja elukestva õppe vajadusest ämmaemanda kutsealal. Ida Tallinna Keskhaigla Naistekliinikust oli Irena Bartels, kes andis ülevaate ämmaemandate praktilisest tegevusest, koostööst naistearstide, sünnitusabiarstide ja lastearstidega praktilises keskkonnas, üliõpilaste mentorluse vajadusest ning võimalikkusest ka haigla keskkonnas säilitada sünnitust normaalsena.

 

Maailm vajab täna rohkem ämmaemandaid kui kunagi varem, kõlab juba mitmeid aastaid erinevate maailmajagude, riikide, linnade  ämmaemandate ühingute või neid siduvate tugigruppide konverentside avakõnedes. Prahas toimuval esimesel Ida Euroopa ämmaemandate koosolekul mõtestati eelpool nimetatud lauset järgmisena, et Ida – Euroopa riigid  vajavad ämmaemandaid rohkem kui kunagi varem. Läbivaks ideeks on, oli ja jääb, kuidas hoida sünnitust normaalsena, millised on valikuvõimalused last kandavale naisele nii raseduse jälgimiseks kui  ka sobiva keskkonna valimisel sünnitamiseks?

 

21.sajandi esimesel kümnendil, kus arstiabiteenus  väga kallis ning ämmaemanda praktiline tegevus ja õpe on reguleeritud nii ülemaailmsete (ICM)  kui ka Euroopa diekrtiividega, on paljudes Ida Euroopa riikides normaalse raseduse jälgijaks naistearst, normaalset sünnitust juhib sünnitusabi arst ning ämmaemanda roll on ainult arsti assisteerimine. Ida-Euroopa riikide ämmaemandate tegevuse pärast muret tundev Zuzana Stromerova oli üks koosoleku algatajaid ja kokkukutsuja. Zuzana Stromerova ise on Kurepesa I Tšehhi ämmaemanduskeskuse ämmaemand. Tema suureks abiliseks selle koosoleku õnnestumiseks oli jurist  Petra Ali Doláková ja paljud vabatahtlikud selle kutseala esindajad.

 

Esimene koosoleku päev toimus Tšehhi Vabariigi parlamendi Senatis. Koosolek algas  senaator Jaromír Jermář (Chair of the Committee of the Senate of the Parliament of the Czech Republic on Education, Science, Culture, Human Rights and Petitions) avakõnega. Sellele järgnesid rahvusvaheliselt tunnustatud ämmaemandate ettekanded, kus kõlama jäi, et ämmaemand on eraldiseisev kutse, mitte õe kutsest spetsialiseerumine.

 

Prof.Dr. Valerie Fleming, kes on töötanud WHO Õenduse ja Ämmaemanduse osakonnas ning hetkel töötab ZHAEVs (Zürcher Hochschule für Angewandte Wissenschaften) andis ülevaate ja tuletas meelde ämmaemandusega seotud deklaratsioone, strateegiaid, mis on kasutusel väga paljudes Euroopa riikides. Ta rõhutas oma ettekandes, et standartitele vastav ämmaemanda õpe ja praktika tagab kvaliteetse ämmaemandusteenuse. Eriti uhke tunne oli näha tema ettekandes slaidi Tallinn 2008 hartat: Tervishoiusüsteem tervisele ja heaolule, mis näitab, et Eesti on ennast ka ämmaemanduse ja tervishoiu valdkonnas maailmakaardile paigutanud.

 

Peale teda  rääkisid veel Mary Higgins, kes on ICM (International Confederation of Midwives) juhatuse liige ja  esindaja  Kesk-Euroopas, Iirimaa ämmaemand. ICM moto on ämmaemanduse tugevdamine globaalselt. ICM poolt on välja töötatud mitmed ämmaemanda praktilist tegevust ja õpet reguleerivad dokumendid, mis toetavad ämmaemandate kvaliteetset tegevust erinevates riikides. Enamus dokumendid on tõlgitud ka eesti keelde ning on Eestis aluseks nii ämmaemanda koolituse läbiviimisel kui praktilisteks tegevusteks tervishoiuasutustes.

 

Poolteist päeva osalesime erinevates töögruppides. Töötoad olid jaotatud kolmeks: ämmaemanda organisatsiooni võimestamine; ämmaemandate seadusandlik regulatsioon ning inimõigused ja sünnitamise võimalused. Eesti esindajad  jagasid oma kogemusi kõikides töötubades, mis andis meile väga positiivse elamuse. Töögruppide kokkuvõttetes, mis baseerus SWOTile, tuli selgelt esile Eesti ämmaemandate kvaliteetne teenus tervishoiuasutustes, õppekorraldamisel ja läbiviimisel ning ämmaemandate organisatsiooni juhtimisel.  Seda kõike kinnitas ka pidev kontaktide vahetus erinevate Ida Euroopa riikide vahel sooviga tulla Eestis külastama ning saama kogemusi meie ämmaemandus praktika arengust.

 

Meil kolmel Eesti Vabariigi ämmaemandate esindajatel oli hea meel tõdeda, et Eestis on ämmaemandad iseseisvad spetsialistid, kes teevad koostööd teiste kutseala esindajatega ning on tunnustatud nende poolt. Samuti saavad meie ämmaemandad kvaliteetse hariduse ning neil on võimalus kuuluda tugevasse ja jäätkusuutlikusse organisatsiooni, Eesti Ämmaemandate Ühingusse.