Kongress Intrapartum care „ Making Birth Safer“ 2013

Kongress toimus 23.mai kuni 25.mai 2013, Amsterdamis. Kongress korraldati Euroopa Perinatoloogia Seltsi ja Euroopa Ämmaemandate Ühingu poolt.

Lapse sünd on inimloomuse keskne tegevus, milleta ei saa maailm olla jätkusuutlik. Samuti on see võimas väljakutse nii naisele kui  tema perekonnale. Perinatoloogia valdkonnas on viimasel sajandil toimunud märkimisväärsed muutused, mis koondaski sellele kongressile erinevate kutsealade esindajad olles selle protsessi kaasosalised. Peamisteks teemadeks olid kongressil sünnituse füsioloogia, loote südamelöögisageduse monitoorimine, komplikatsioonide ennetamine sünnitusel, üsasisene hüpoksia, sünnitamise võimalused ja naise rahulolu, toimingud sünnitusel  ja uuema tehnoloogia kasutamine sünnitusabis.

Osalejaid olid erinevatest riikidest. Kongress toimus Amsterdami kesklinnast 15 minuti kaugusel The Meervart´is, mis on nii teater kui kongresside läbiviimiseks meeldivalt hubane asutus. Nagu ikka igal sellisel suuremal kongressil olid esindatud kuld- ja hõbesponsorid, kelleks olid Linde ja Neoventa ning Ferring ja Hologic. Kongress kestis kokku kolm päeva, mille jooksul olid esindatud kõik sponsorid, kes aktiivselt suhtlesid kongressil viibijatega.

Omaselt hollandlastele sellist korralikku lõunapausi ei olnud, vaid pakuti saiakesi, komme ja väikseid kohupiimataskuid. Samuti oli kohv, tee ja vesi kõigile pidevalt kättesaadav. Iga päev oli üks 30 minutiline paus, ülejäänud pausid olid vabatahtlikud. Lõunaks pakutavad võileiva toidukarbid toodi saali ka neile, kes ei soovinud ühtegi ettekannet vahele jätta. Kongressi päevad algasid hommikul 09.30 ja lõppesid 18.30. Ettekannete blokid olid enamasti pooleteise tunni pikkused, seega iga kuulaja võis igal hetkel püsti tõusta ja ennast veidikene sirutada. Enamasti anti kuulajatele võimalus küsimusi esitada pärast igat ettekannet, mida parteril istujad aktiivselt kasutasid. Samuti oli võimalus küsimusi hõigata rõdul viibival auditooriumil.

Kokku oli 148 teemat. Esineja te nimekiri oli väga pikk, kellest  väga heade ettekannetega ennast juba varasematel kongressidel märkavaks teinud lektoritest olid kohale kutsutud Sarabatnan Arulkumaran(Suurbritannia), Anneke Kwee ja Gerard H. Visser(Holland), Lawrence Devoe(USA), Mechthild Gross(Saksamaa) jne.

Korralduskomitee oli Diogo Ayres-de-Campos(Portugal), Mervi Jokinen(Suurbritannia)  ja Anneke Kwee(Holland).

Patsiendi keskne hooldus kõlas pea igas ettekandes. Kõige enam probleeme tekitab kommunikatsioonist arusaamine erinevate kutsealade esindajate poolt  – neonatoloog, ämmaemand, günekoloog, hooldaja. Oluline on mõista erinevate meeskonnaliikmete pädevust ja vastavalt sellele edastada informatsiooni korrektselt ja selgelt. Erinevate erialade spetsialistid peavad teineteise arvamusi austama ja nendega arvestama.  Ämmaemandushooldus on suunatud normaalse sünnituse hoidmiseks ja arsti ülesanne on keskenduda patoloogiale. Hooldaja abistab nii kliinilist personali kui ka naist.

Personali treenimine erakorralisteks situatsioonideks peab olema pidev. Treeningute efektiivsus avaldub väikeste meeskondade kaupa töökeskkonnas erinevate situatsioonide „läbi mängimine“.  100 % personalist peab olema treenitud. Sellised treeningud parandavad tõelises situatsioonis töö kvaliteeti 10 kuni 15 minuti võrra.

Tervishoiutöötaja peamine suunaja oma tööd tehes peab olema empaatia. Ei saa unustada oma kolleege, naise ja tema perekonna isikupära. Suhtlemisel ole avatud ja aktiivne. Mitte teadmise kartuses tekivad kõige suuremad eksimused.

Sünnitajale söögi-joogi pakkumine on olnud läbi aegade vaieldav teema, kuid mitte ükski mootor ei tööta ilma toitaineteta. Toitumise puhul on vajalik jälgida, et organismil ei tekiks nn „nälja tunnet“. Endrokriinne süsteem toimib vaid siis kui kehas on toitainete varu olemas. Ärge kartke sünnitavale naisele pakkuda süüa ja juua. Peamine on õige nõustamine ja kerge eine (karbohüdraadid) – sai, pasta, banaan, riis.

Meeleoluka ettekande meeskonnatööst, positiivsest ja negatiivsest kultuurist esitas Norra naistearst Branka Yli. Sünnitusabi meeskond võrrelduna lennujuhtimisega, kus naistearst on piloot ja ämmaemand stjuardess. Mõlema puhul küll sisenetakse pikka koridori võetakse istet paremale ja vasakule ning ühel hetkel toimub ka maandumine. Vahepealne tegevus sünnitusabis on „looduse ime“,  lennunduses kindlaks määratud marsruudil püsimine.

Sünnitusabis ükskõik kui ilus välja töötatud strateegia ei oleks, kui meeskond ei toimi, siis strateegia vilja ei kanna.

Mitmeid erinevaid ettekandeid oli sünnituse kulu sekkumise head ja halvad tagajärjed, mille eesmärgiks on raseduse jälgimise tase viia sellisele tasemele, et võimalikult vähe tekiks põhjuseid sekkuda sünnituse kulgu. Mida vähem sekkuda, seda parem on  vastsündinu tulem. Ei saa lähtuda ühest kindlast kriteeriumist, vaid igal kliinilisel personalil on kohustus tutvuda sünnitaja  anamneesiga.

Kui tõenduspõhiselt on tõestatud, et loode kannatab  hüpoksiat 60-90 minutit, siis ei tohi me unustada, et hästi jälgitud rasedus on selle alus. Eelduseks on, et  loode vastab oma gestatsiooni ajale, ei esine infektsioone, oodatav sünnitus on ajaline jne. 69% atsidoosi põhjustest loodetel on seotud raseduse ajaga  ja vaid  4% sünnitusel. Kõige olulisem  sünnitusabis on füsioloogia baasteadmised nii loote, sünnituse kulu kui ka naise organismi vastupanuvõimes. Iga kliiniline personal peab oskama õigesti hinnata kardiotokograafiat, eristama patoloogia normist ning seda seostama olemasoleva naisega, rasedusega, lootega.

Laialdaselt diskuteeriti laktaadi ja pH teemadel. Tõenduspõhiselt ei ole kinnitust saanud, et sünnituse ajal loote skalbilt võetav laktaat parandaks loote kohanemist sünnitusjärgselt. Samas  pH analüüsi võtmine kõikidel vastsündinutel on kindlasti näidustatud. Oluline on võtta analüüs kohe ja analüüs peab olema teostatud 15 minuti jooksul.  Analüüsi võib võtta ka klemmimata nabaväädist.  Enne klemmist on oluline oodata nabaväädi pulsatsiooni lõppemist. Uuringud on näidanud, et 78% HIE-diagnoosiga lastel on veregaasi analüüs korras,  23% asfüksias vastsündinul on normaalne Apgar sünnil.

Analüüsi tulemusi intepreteerides on oluline jälgida vastsündinu gestatsiooni aega ja sünnituse kestust. Alati ei ole tegemist vastsündinu hüpoksiaga, kui pH väärtus on 7,05.

Huvitav ja kindlasti põhjalikumat süvenemist vajab teema laktaadi tase naise organismis ning lootevees. Rootsi naisteartsi Eva Itzel´i ettekanne oli sellele suunatud. Kõrge laktaasi tase lootevees tekitab sünnitusel erinevaid düstookiaid ehk siis oksütotsiini naise organismis on see, mis liiga suures kontsentratsioonis pigem takistab emaka kaela avanemist kui soodustab.

Läbi mitme ettekande tekitas hea tunde ja tõstis enesehinnangut ämmaemandate rolli tähtsus just naistearstide pilgu läbi. Ämmaemand on see, kes on naise kõrval nagu ütleb ka inglise keelne nimetus „mid-wife“.  Ämmaemand on see, kes kõnetab esimesena naist, võtab anamneesi, viibib naise kõrval, tegeleb naisega ja nõustab. Ämmaemanda pädevus on otsustada, kas naine on sünnituse aktiivses või  latentses faasis. Isegi kui emakakael on lame ja avatud vaid üks cm, kuid naisel on aktiivsed emaka kontraktsioonid, siis tal on õigus otsustada, et see naine on hetkel sünnitaja, vaatamata kirjapandud klassikalisele sünnituse perioodide juhendile. Aktiivse ja latentse perioodi õige diagnoosimine on keeruline, mis eeldab  naise adekvaatset jälgimist ämmaemanda poolt.

Kui sünnitusel tekivad kõrvale kalded või ämmaemand arvab, et sünnitaja vajab medikamentoosset tuge, siis seda seisukohta tuleb aktsepteerida. Sünnitajale tuleb võimaldada „one-to-one“ jälgimist ämmaemanda poolt.

Ettekanded, mida tahaksime veel jagada on palju. Tõdesime, et meie väikese Eesti ämmaemandus on paljudele eeskujuks. Oma tagasihoidlikkuse ja kinnise iseloomuga ei ole me nii avatud ning aktiivsed suhtlejad, et seda laialt jagaksime. Sisemiselt oma mõttemaailmaga liigume ja oleme õigel lainepikkusel. Õppida ja ennast täiendada ei ole aga kunagi hilja!

 

 Annely Kärema, Ida Tallinna Keskhaigla Naistekliinik

Irena Bartels, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Ida Tallinna Keskhaigla Naistekliinik