Vahetusüliõpilasena Türgis

Minu nimi on Kärt Maalinn ja olen Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanduse õppetooli 3.kursuse üliõpilane. Jagaksin Teiega heal meelel oma õenduse ja ämmaemanduse Erasmuse praktika kogemust Türgis.

Erasmus on Euroopa elukestva õppe programmi kõrghariduse allprogramm. Erasmuse programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet, toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovatiivseid suundi kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada õpingute ja kvalifikatsioonide võrreldavust ja ühilduvust kogu Euroopa Liidus [1].

Nüüd, aga natuke lähemalt sellest „seiklusest“, mis sai alguse märtsikuus ja kestis kolm imelist kuud.

Miks  valisin praktika teostamiseks Türgi? Soovisin näha hoopis teistsugust kultuuri, soojemat kliimat ja erinevat praktika keskkonda. Türki läksin, aga ilma Türgi keelt oskamata ja eelarvamusi omamata.

Praktikabaasiks Türgimaal oli Balikesir University Hospital, kus teostasin 3 erinevat praktikat, naistehaiguste õendus- ja ämmaemandus, riskirasedus ja ämmaemandus ning pediaatria praktika. Praktikabaasi saadetakse tavaliselt Balikesiri riikliku haigla keerulisemad juhud, kuid muidugi on patsiente, kes ise valivad selle tervishoiuasutuse.  Kuna tegemist on ülikooli haiglaga, siis on see üliõpilastele suurepärane paik õppimiseks ja arstidele õpetamiseks ning uurimistööde tegemiseks.

Balikesir ise on Balikesiri maakonna pealinn, kus elab 330 000 elaniku. Välismaalaseid kohtab linnas harva ja inglise keelt mõistavad rääkida vähesed. Seega kohaliku ülikooli pakutavad türgi keele tunnid olid kindlasti olulised. Samuti õppis igapäevaselt haiglas praktikat tehes mitmeid uusi väljendeid ja sõnu.

Türgi on, aga tuntud maailmas oma külalislahkuse poolest ja seda kogesin minagi väga suurel määral kogu praktika vältel. Alates esimesest päevast kui tutvustati rektorit, ülemõdesid, erinevaid arste, õdesid, ämmaemandaid ja kõiki osakondasid, siis tuli kindlasti iga uue inimesega maha istuda, juua teed, Türgi kohv, klaasike vett või panna põske kohalik maius. Seda tuli teha, kuna külaliste kostitamine on türklaste jaoks loomulik, ja ebaviisakas on keelduda, kuna see võib nende tundeid riivata. Türgi kultuuris on tavapärane juua päeva jooksul mitmeid kordi teed või Türgi kohvi töökaaslaste, pere ning sõprade keskel. Külalislahkus on nende jaoks loomulik, kuna nad jälgivad koraani ja austavad inimliku käitumist üksteise vastu.

Nüüd aga natuke lähemalt praktikast, millest enamiku aja töötasin ma günekoloogia ja sünnitusabiosakonnas Balikesiri University Hospitalis. Osakonnas töötavad kaks arsti, kaks residenti, üks ämmaemand ja üks õde. Igapäevane töö toimus vastavalt sellele, kuidas päev oli plaaneeritud. Tavaliselt võtsime nõuandlas vastu erinevaid patsiente vaheldumisi nii günekoloogiliste muredega kui ka rasedaid. 2 päeva nädalas oli operatsioonide jaoks, vastavalt vajadusele teostati protseduure ja uuringuid ning teostati operatsioonijärgseid külastusi.

Enamik operatsioonidest ja protseduuridest teostati  plaaniliselt, kuna günekoloogia ja sünnitusabiosakond töötab esmaspäevast reedeni 8-17ni. Erakorralisi haigeid vastu ei võetud, kuna hetkel operatsiooniblokk ei tööta öösel ja puudub erakorraliste haigete osakond.

Naistehaiguste õendus- ja ämmaemanduspraktika raames nägin mitmeid erinevaid operatsioone, diagnoose ning protseduure. Igal vastuvõtul polikliinikus kasutati diagnoosimisel abdominaalset või vaginaalset ultraheli ja vaginaalset läbivaatlust lisaks vajadusel määrati täiendavaid uuringuid. Naistehaiguste diagnoosimisel on väga suur roll Türgis just arstidel, residentidel ja ämmaemandatel, õdedel on pigem neid assisteeriv ning patsiente protseduurideks ja operatsioonideks ettevalmistav ning postoperatiivsete toimingute jälgiv ja assisteeriv roll.

Erinevuseks kultuurilises kontekstis on Türgis kindlasti see, et patsiendid, kes vastuvõtule tulevad on enamik, kas abielus või neitsid. Suguelu enne abielu islami usk ei luba ja suguhaiguseid esineb vähem. Vastuvõtule tulevad patsiendid olenemata east, tavaliselt koos mehe või emaga.

Normaalset rasedust ja riskirasedust jälgivad Balikesiri University Hospitali polikliinikus arstid ja residendid. Erinevuseks raseda jälgimisel võrreldes Eestiga on kindlasti see, et igal külastusel teostatakse Türgis ultraheliuuring. Polikliinikus ei mõõdeta emakapõhja kõrgust ega kuulatleta igal visiidil pärast 20.rasedusnädalat loote südamelööke dopleriga. Samuti ei arvutata kehamassiindeksit. Ämmaemanda rolliks on pigem mõõta vererõhku, kehakaalu, teha lootele Non-stress testi ning dokumenteerida arstide diagnoose, abistada protseduuridel nagu amniotsentees, smear testi võtmine, õpetada ravimeid võtma.

Igal rasedal, kelle hemoglobiini väärtus on alla 120 g/l esimesel visiidil, määratakse rauapreparaadid. Kõik rasedad tarvitavad alates 12.rasedusnädalast multivitamiine.

Uuringute määramisel esineb samuti erinevusi võrreldes Eestiga. Näiteks igal rasedal tuleb ajavahemikus 24-28.rasedusnädalat teostada glükoosi tolerantsus test.

Huvitavaks lähemiseks tulemuste teavitamisel on see, et kui patsientidele on määratud uuringud, siis nende tulemustest annavad teada arstid isiklikult kaks viimast tundi enne tööpäeva lõppu ja tulemusi kuulama võivad minna naise asemel mees või emagi.

Kuna Balikesiri University Hospitalis töötab operatsiooniblokk, vaid 8-17ni ning erakorralist meditsiini abi ei osutata, siis normaalset vaginaalset sünnitust ei ole võimalik teostada. Sain osaleda plaanilistel keisrilõigetel, mille korral vastsündinuga tegeles ämmaemand.

Türgi tervishoid on viimase 15 aasta jooksul kogenud kasvavat trendi keisrilõigete arvu suhtes. Türgi kuulub nende riikide hulka, kus teostatakse suurel hulgal keisrilõikeid. Viimaste uuringute kohaselt, mis koostati 2008.aastal on  vaginaalsete sünnituste arv langenud 92%-lt 1993.aastal 63%-le 2008.aastal. Seega lähtudes uuringust, 37% kõigist sündidest toimuvad keisrilõike abil. Kui aga uurida haiglapõhist sünnituste arvu,  selgub et 2008.aastal jõudis sündide arv keisrilõike abil juba 41%-ni. [2]

Türgi tervishoiuministeerium soovib vähendada keisrilõigete arvu ning lõi määruse  2010.aastal vähendamaks patsiendi enda soovil tehtavate keisrilõigete arvu. Määrusesse on pandud kirja, et ema nõue keisrilõikeks ei ole piisav põhjus teostamaks keisrilõiget. Lisaks tuleb kaasata ämmaemandaid sünnitusprotsessi vähendamaks keisrilõigete arvu. [2]

Praktikabaasis töötades nägin, et kui naistel ikka oli soov keisrilõikele, siis arstid tulid sellele vastu ja pigem isegi pooldasid keisrilõiget vaginaalsele sünnitusele.

Kuna soovisin väga osaleda Türgi vaginaalsel sünnitusel, siis günekoloogia ja sünnitusabi osakonnajuht leppis kokku Balikesiri riikliku haiglaga anda võimaluse praktiseerida 3 korda sealses sünnitusosakonnas koos residendiga. Selle üle olen väga tänulik, kuna seal avanes mul võimalus võtta vastu koos kohaliku ämmaemandaga minu esimene Türgi poisslaps. Sealses sünnitusosakonnas oli ämmaemandatel suurem roll ja normaalse sünnituse korral osutasid just nemad põhilist abi. Osakonna ämmaemandate sõnul oli eelmine aasta sealses haiglas keisrilõigete arv 21%.

Kokkuvõttes jäin oma praktikaga väga rahule ja usun, et nägin ning õppisin palju uut. Samuti õpetas praktika mõistma paremini teist kultuuri ja praktika keskkonda. Soovitan soojalt kõigile astuda välja oma mugavustsoonist ja avastada teisi maid ning kultuure.

 

[1] http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=93

[2] P.Ç.SEÇKİNER, Prof.Dr.S.TEZCAN. Turkey’s  rising trend in  caesarean section: Who are these women? 2008.( http://epc2010.princeton.edu/papers/100551)