Koolitusstipendium

Koolitusstipendium 2013 – Maret Voites

Koolitusstipendium 2011 – Mai Kangro 
Koolitusstipendium 2010 – Liina Leetberg 
Koolitusstipendium 2009 – Ene Kons 

Midwifery Today “Preserving Our Traditions, Improving Our Skills” konverents Bad Wildbad, Saksamaa 19-23. oktoober 2011. 
www.midwiferytoday.com 

Konverentsil käisid SA TÜK Naistekliiniku ämmaemandad Liina Leetberg (EÄÜ 2010 koolitusstipendiumi võitja) ja Emily Naarits. 

Bad Wildbad, Saksamaal on kaunis, mägine väikelinn. Sealne rahu ja rohelus pakuvad erilist tunnet. Linn on jagatud kaheks, vahel jookseb väike jõgi. Mõlemale poole jääb palju hotelle ja väikseid kohvikuid, nurgapoode. Inimesed on lahked ja sõbralikud, kuid suhtlemine saksakeelt vabalt rääkimata on pisut keeruline. Vaatamata raskustele suhtlemisel oli väga südant soojendav asjaolu, et sealsed inimesed tulevad rõõmuga abistama. Kui muud moodi ei saa, siis aitab ka kehakeel ja elav miimika suhtlemisel väga hästi.

Võttes ette teekonna Bad Wildbadi oli lootus, ootus kenasti kohale jõuda, üsna üllatav oli, et kõik sujus suuremate takistusteta. Suur lootus oli saada osa ämmaemandusest väljastpoolt, kuna praktiline tegevus ja lähenemise taktika sünnituse juhtimisel on riigiti väga erinev. Omades veel vähest kogemust, siis silmaringi avardamine aitab alati jõuda paremate tulemusteni.

Konverentsil jagasid kogemusi ja teadmisi peamiselt ämmaemandad, kes juhivad kodusünnitusi. Riigiti on sünnituste juhtimine väga erinev, ühtset suunda, võrdlemaks erinevaid riike ei ole. Rasedate jälgimine ja sünnitusviisi valiku tegemisel on peamine roll naisel ja teda nõustaval ämmaemandal. Kõige enam jäi kõrvu, rasedate jälgimisel ämmaemandate mõju nõustamisel ning naiste suunamisel õige valiku tegemisel. Raseduse alguses naine ja ämmaemand teevad ühise otsuse, kus toimub sünnitus. Kui esmastel kordadel selgub, et naine ei usalda ennast ja ämmaemandat piisavalt, et sünnitada kodus, suunab jälgiv ämmaemand naise haiglas töötava ämmaemanda juurde. Kõige enam jäi kõlama mõte, et on oluline tegeleda naise hirmude ja ärevusega, naine peab usaldama ennast ja kuulama oma keha. Rõhutati ka mehe rolli naise raseduse ja sünnituse juures, mees peab tagama naisele turvatunde, teda julgustama ja kaitsema, samas kui naise ema vastupidiselt võib tekitada liigset ärevust ja pinget, takistades seeläbi naise eneseusaldust.

Sünnituse juhtimine on võrreldes meiega väga erinev. Laialt on levinud kodusünnitused ning sünnitusel ei viibi ämmaemand üksi vaid koos assistendiga või üliõpilastega. Kiirabi või päästeteenistus on alati ette teavitatud kodusünnitusest ning on vajadusel valmis naise transpordiks. Kodusünnitusel peab olema ämmaemand veendunud sünnituse turvalisuses, kodusünnitus on välistatud, kui ämmaemand on veendunud, et vastsündinud laps võib osutuda ema jaoks liialt suureks. Vastasel juhul on ämmaemand pädev sünnitust juhtima ka kodus. Kui esineb tuharate eesasetsus, siis välise pöörde asemel soovitakse naistel eelistada olla vasakul küljel ning kergete päripäeva suunavate liigutustega last pöörata peaseisu. Samuti on oluline lapsega rääkida. Tuli välja, et ämmaemandad on piisavalt pädevad juhtima tuharate sünnitust iseseisvalt ka kodus. Ka sünnituse ajal tekkinud komplikatsioonidega tegeledes on oluline ise jääda rahulikuks, mõelda selgelt. Kuulates kogenud ämmaemandaid õlgade düstookia juhtimisel on esmaseks ja kõige efektiivsemaks siiski naise asendi vahetamine, eelistatult käpuli asendit.

Jäi kõlama, et haiglas kulgevad sünnitused väga meditsiini keskselt, puudub naisekeskne lähenemine. Sünnitused lõppevad sageli ravimite manustamisega stimulatsiooni või valutustamise eesmärgil ja keiserlõigetega. Vestlustest jäi kõlama, et Türgi keisrilõigete esinemine on üle 60 % kõigist sünnitustest. Ning kui naisel on armiga emakas on haiglakeskselt sünnituse lõpp alati operatiivne. Kuigi kodus kulgenud sünnitustel välditakse liigset vahelesekkumist, sünnituse kulg ei ole ajaliselt piiritletud, kui naine soovib puhata või magada ning sünnitus on kulgenud patoloogiata, siis jälgitakse ära ootavat taktikat, nii avanemise- kui ka väljutusperioodis (kui tuhud vaibuvad on naistel lubatud avanemisperioodi lõpus oodata nädalaid, kui looteveed on puhkemata; puhkenud lootevete korral oodatakse kuni 72 tundi, kui ei ole teostatud vaginaalset vaatlust, jälgitakse loote seisundit ja ema üldist enesetunnet).

Kõrgelt hinnatakse ka platsenta kultuuri. Platsenta on üheks eluosa sümboliks ning see peaks jääma perele. Platsentat maetakse roosipuu alla või on võimalik teha sellest unenägude püüdja, trumme ning nabaväädist trummipulki. Samuti tehakse pulbrit, mida saab lisada toidule või kreemidele. Platsenta on kasutust leidnud ka ämmaemandate poolt verejooksude ennetamiseks või peatamiseks, sünni järgselt antakse naisele väike tükk söömiseks. Verejooksude peatamiseks on kasutatud ka emakast tulnud verd, määrides seda naise kõhule või pannes pärasoolde, et naine saaks endale omast oksütotsiini, mitte sünteetilist. Prantsusmaa ämmaemandad aga tõid välja, et neil on keelatud anda sünnitanud naisele platsentat koju kaasa. Igapäevaselt loetakse platsentad üle ning platsentade ja  sünnituste arv peab olema võrdne.